Kui murule tekivad uurded, süvendid ja kühmud, siis võib peaaegu sajaprotsendilise kindlusega väita, et maa all või maa peal peidavad end erinevad kahjurid. Mõnikord on ilmsed kahjustused praktiliselt märkamatud ning avalduvad muru närbumises, kolletumises ja erinevate laikude tekkimises.
Kahjurid võivad tekitada kõige erinevamaid kahjustusi. Näiteks muru närbumise ja kolletumise põhjuseks ei ole sugugi mitte alati põud. Sellisel juhul on kõige õigem murukatte serva kõplaga veidi kergitada või eemale lükata ning uurida pinnast. Kui avastate mullas määrdunudvalged, umbes 3 cm pikkused ning C-kujuliselt kõverdunud tõugud, siis võite olla kindel, et muruplatsile on elama asunud maipõrnikad või õigemini nende vastsed.
Maipõrnikad
Maipõrnikad on 22-28 mm pikkused pruunid või metalliläikelised mardikad. Maipõrnika arengutsükkel kestab kolm aastat, murule on ohtlikud siiski vaid põrnika vastsed – nn konutõugud. Kõige aplamad on maipõrnika vastsed teisel ja kolmandal arenguaastal. Nad toituvad murutaimede juurtest, mille tõttu murule tekivad justkui põuakahjustused – muru närbub ja kolletub, kõndimisel on tunda pinnase käsnjas struktuur.
Maipõrnikate vastsed kahjustavad tõsiselt muru, eriti aga nõrka, halvasti niidetud ja väetatud murukatet. Muru, mida kahjustavad maipõrnika vastsed, vajab tingimata suurt hoolt. Kord aastas tuleb muru väetada pikatoimelise membraankestaga muruväetisega Plantella Formula 365, vähemalt kaks korda aastas tuleb muru õhustada ja lisada kvartsliiva segu. Plantella spetsiaalset väetist kõikidele murutüüpidele tuleks kasutada 3-4 korda aastas.
Samuti on oluline muru regulaarne niitmine. Alustades hooldetöödega võib arvestada, et vastsed kahjustavad muru seni, kuni muru ei ole muutunud tihedaks. Üldiselt on teada, et tavaliselt maipõrnikad ei mune tihedalt kasvavate ja lokkavate rohuliblede vahele. Kui vastseid on siiski liiga palju, tuleb nende tõrjeks kasutada spetsiaalset vahendit, mis on saadaval aianduspoodides.
Öölased
Öölased on samuti tüütud kahjurid. Nende vastsed toituvad taimede lehtedest ja juurtest. Paljunevad peamiselt niiske ilmaga. Väga oluline on korrapäraselt eemaldada taimede surnud osad ja mitte kasta muru iga päev. Parem on niita harvem, umbes kaks korda nädalas, kui et tihti ja vähe. Vähemalt kaks korda aastas tuleb muru korralikult õhustada. Selleks soovitatakse kasutada hangu väiksemal maa-alal ja spetsiaalse otsikuga niidukit suuremal.
Sääriksääse vastsed
Kui suvel on kuiva ilmaga murul näha pruune täppe, võivad põhjuseks olla sääriksääse vastsed. Erinevalt maipõrnikast asustab sääriksääsk tihti just väga hoolitsetud muruga alasid. Sääriksääsel on peenike nõtke keha ja veel peenemad ning hapramad jalad. Täiskasvanud isendid on kahjutud. Munevad suvel, sügisel kooruvad röövikud: paksud 2-3 cm pikkused määrdunud halli värvi vaglad, kes söövad muru- ja teiste taimede juuri. Samamoodi toituvad nad veel ka järgmisel kevadel, seejärel nukkuvad. Vakladega võitlemiseks kastetakse muru ohtralt – õigemini see ujutatakse üle – ja kaetakse ööseks musta kilega. Suurem osa vakladest lämbub.
Vihmauss
Vihmaussid on meie aedade väga kasulikud asukad, kes kobestavad pinda ja mõjuvad seega soodsalt mulla viljakusele. Kuid suurel hulgal võivad vihmaussid siiski muru välisilmet rikkuda, jättes enda järel maha mullahunnikukesi. Aeg-ajalt tasub neid hunnikuid metallrehaga ära riisuda.
Mutt
Aiapidajad, kelle muruplatsile on asunud mutt, võivad olla kindlad, et murukatte all elab palju erinevaid putukaid, kuna mutt asustab ainult rikkaliku söögivaruga alasid. Muruplatsil ei ole mutt siiski mitte ainult vaenlane, vaid ka liitlane. Kaevates õhutab mutt pinnast, samas toitub vihmaussidest ja kahjurite vastsetest. Kõige enam kahjustab mutt muru välisilmet ja raskendab niitmist. Tunnelite kaevamisel kuhjab mutt suuri nn. mutimullahunnikuid.
Sageli tekivad probleemid muttidega seetõttu, et muruplatsi või aia vahetus läheduses asub metsik, niitmata heinamaa. Sellisel juhul tasub mõelda sügavale maa sisse ulatuva tara ehitamisele.
Kui mutimullahunnikud on väga suured, siis tuleb nad ära koristada ja saadud muld millekski ära kasutada. Tekkinud tühjadele laikudele külvata uus muru või täita need muruplatsi äärtelt võetud murukamaratega.
Hiired
Mõnikord on varakevadel pärast lume sulamist murul näha tõeliselt pikki koridore. Need käigud on teinud hiired, kes korjasid kiiruga rohtu oma urgude jaoks. Kõige suuremat kahju teevad hiired murule siis, kui lumikate püsib kaua. Hoolitsetud ja regulaarselt niidetud muru taastub pärast sellist talve kiiresti, kuna murutaimede juured laienevad jõudsalt ning täidavad tühjenenud ruumi.
Linnud
Linnud on tegelikult aedniku liitlased, kuna kasutavad toiduks kahjurite vastseid. Kuid mõnikord võivad rästad, varesed ja harakad sööki otsides muru sõna otseses mõttes „läbi kaevata”. Vastsete otsingul jälgivad linnud muruplatsi ja songivad kohtades, kus näevad närbunud muru, tekitades sellega suurt kahju. Sellise muruplatsi taastamine nõuab palju tööd. Kõigepealt tuleb rehaga kokku riisuda lindude poolt laialipillutud murutükid. Kui ärasongitud ala ei ole suur, võib kahjustatud muru labidaga välja lõigata ja eemaldada. Kobestada kergelt mulda ja lisada spetsiaalset muruväetist. Muruplatsi servalt soovitatakse võtta tükk murukamarat ja paigutada see ettevalmistatud pinnale. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb väetatud alal teostada järelkülvi. Külvatud ala siluda labidaga ja kasta.
