Umbrohi on mistahes taim, mis kasvab seal, kus seda ei ole vaja. Kuigi umbrohtusid jaotatakse kahjulikeks ja muudeks, on hoolitsetud muruplatsid igasugune mittevajalik taim umbrohi, mis võtab murutaimedelt vett, toitaineid, valgust ja soojust. Isegi kõige ilusam taim aeglustab muru kasvamist, halvimal juhul lämmatab murutaime ja võtab tema koha. Isegi teisi murutaimi, mis ei sisaldunud murusegus, peetakse umbrohuks, kuna olles teiste omadustega rikuvad nad muru ühtlast üldilmet.
Umbrohuks on metsikult kasvavad taimed, nende seemned levivad tuulega või kannavad neid edasi linnud, sipelgad ja inimesed aiatööriistadega või murul kõndides. Hulk seemneid on mullas juba enne muru külvamist, ootamas soodsaid kasvutingimusi. Enamasti levib umbrohi nendel aladel, kus muru puudub: seal, kus enne oli mutimullahunnik, sammal või umbrohi ja kuhu ei ole muru uuesti külvatud.
Selleks, et muruvaip oleks ilus, on murukatte õhustamiseks vajalik muru korrapärane harimine aeraatorrehaga. Tänu sellele püsivad murutaimed tugevamatena ning suudavad vastu panna agressiivsele umbrohule. Samuti tuleb niites järgida optimaalset niidukõrgust, kuna väga madalalt niitmine pärsib murutaimede arengut ja soodustab umbrohtude levikut. Umbrohu levimine võib olla tingitud ka liialt raskest ja tihenenud mullast, millel hakkab vohama valge ristik.
Umbrohtude liigid
Kõige enam probleeme tekitavad roomavate võrsete abil paljunevad umbrohud, näiteks niitjas mailane, kassiratas ja harilik käbihein. Kui muru on piisavalt varustatud toitainetega ja regulaarselt niidetud, siis sellest tavaliselt piisab, et ei hakkaks levima umbrohud. Kuid murus võib kasvada ka sellist umbrohtu, mis ei karda regulaarset niitmist. Eelkõige kehtib see nn rosett-taimede kohta. Näiteks vesihein kohandab oma pikkust just nii, et niidukiga teda hävitada ei saa. Kuni selliseid taimi on vähe, võib neid pritsida herbitsiididega. Käsitsi umbrohtu eemaldades tuleb jälgida, et juur eemaldataks täielikult, sest isegi kõige väiksemast juure osast hakkab peagi kasvama uus taim. Käsitsi eemaldatakse võililli ja kummelit, millel on ainult üks juur. Võrsetega levivaid umbrohtusid ei soovitata käsitsi eemaldada, sest tegelikult paljundame me seda tehes neid tahtmatult. Kui seda tüüpi umbrohi on murus vohama hakanud, on ainukeseks võimaluseks vastavate herbitsiidide kasutamine. Muidugi on umbrohu kasvamist murus kõige parem ennetada juba muru külvamise ajal. Selleks on oluline kasutada ainult kvaliteetseid seemnesegusid, milles on tagatud umbrohuseemnete puudumine.
Murus kasvavaid umbrohtusid jagatakse ühe- ja mitmeaastasteks püsikuteks, mis paljunevad vegetatiivselt (võrsete või risoomi abil) või seemnetega. Lehe kuju järgi eristatakse kitsalehelisi, milleks on antud murukooslusesse mittesobivad taimed, ja laialehelisi umbrohtusid. Kõige enam levinud ja iseloomulikud laialehelised umbrohud murus on võilill, teeleht, karvane kadakkaer, niitjas mailane, harilik kortsleht, hanijalg, vesihein, harilik käbihein, kassiratas, valge ristik jt. Kitsaleheliste kutsumata külaliste hulka kuuluvad kastehein ja aasnurmikas.
Umbrohutõrje meetodid
Parimaks relvaks umbrohu vastu on muru regulaarne niitmine ja piisav toitainete varu. Kasutades membraankestaga pikatoimelist muruväetist Plantella Formula 365 , mis tagab murule aastaringselt vajaliku toitainetehulga, säästame aega ja jõudu ning ühtlasi saame tugeva ja tiheda murukamara. Samuti võib muru kevadel väetada kõrgekvaliteedilise orgaanilise väetisega Plantella Organik ning hiljem hooaja vältel lisada Plantella spetsiaalset väetist kõikidele murutüüpidele, mis soodustab taimede juurte kasvu ja teeb muru tugevaks, tihedaks, terveks ja vastupidavaks.
Umbrohi liival ja kõnniteeplaatide vahel
Mõnikord kasvavad umbrohud ja muud erinevad taimed kohtades, kus neid üldse olema ei peaks ning rikuvad sellega hästihoolitsetud aedade ja territooriumi vaadet. Liivaga kaetud maa-alal, mille alla ei ole paigaldatud umbrohutõkkevaipa, tekitab umbrohi hiljem tihti probleeme. Samuti ilmub umbrohi kõnniteeplaatide vahele, kui nende alla ei ole valatud betooni. Üldiselt ilmuvad mittevajalikud taimed igale poole, kus on vähegi sobiv elukeskkond. Ennetamaks umbrohu levimist on vajalik regulaarne rohimine, selleks et eemaldada umbrohutaimed enne seemnete moodustumist ja tõkestada seemnete edasikandumist. Rohimine kõnniteeplaatide vahelt, seina äärest ja teistest raskesti ligipääsetavatest kohtadest on praktiliselt võimatu. Isegi kui umbrohutaim õnnestub välja tõmmata, on suur risk, et mingi osa jääb maha ja sellest hakkab arenema uus taim.
Parimaks ning kõige praktilisemaks lahenduseks on herbitsiidilahused.