Väetamine
Köögiviljad kasvavad kiiresti ja vajavad seetõttu suures koguses toitaineid. Mahepõllunduses kasutatakse taimede väetamiseks eranditult orgaanilisi väetisi. Taimi, mis vajavad palju toitaineid (kapsad, viliköögiviljad, seller), väetatakse intensiivse kasvu perioodil kord nädalas, keskmise toitainetevajadusega taimi (salat, punane sigur, spinat jt) väetatakse kord 14 päeva tagant ning vähenõudlikke taimi (sibul, porgand, maitseürdid jt) kord kuus.
Väetada võib ka graanulite kujul universaalse orgaanilise väetisega Bio Plantella Nutrivit, puistates seda lihtsalt ümber taime. Nutrivit on 100% looduslik väetis, mida on rikastatud humiid- ja fulvohapetega. Taimedele, mis vajavad kindlaid toitaineid, võib valida sobiva väetise eriotstarbeliste orgaaniliste väetiste seast, mis on meie turul uudsed. Mugav 1-kilone pakend on spetsiaalselt kohandatud alusmulla ettevalmistamiseks ja köögiviljapeenarde väetamiseks. Näiteks Bio Plantella Nutrivit tomatitele ja viliköögiviljadele sisaldab rohkem kaaliumi ja sobib seetõttu ideaalselt nende taimede väetamiseks. Lehtköögiviljadele (salatid, punane sigur, endiivia jne) sobib Bio Plantella Nutrivit lehtköögiviljadele. Maasikaid ja marju toidetakse väetisega Bio Plantella Nutrivit maasikale ja marjadele, mis sisaldab rohkem looduslikku fosforit, et viljad oleksid maitsvamad.
Multšimine
Aias ohustavad avamaad:
- halastamatu päikesevalgus, mis kuivatab pinnase,
- tuul, mis kannab pinnasele kuiva mulda ja
- vihm, mis lõhub mulla struktuuri.
Mulla pind võib muutuda libedaks, sellele moodustub koorik, mille all tekib õhupuudus. Seetõttu ei jäeta mahepõllunduses pinnast kunagi katmata. Pinnase katmiseks kasutatakse multšimist või pinna komposteerimist. Multšimiseks kasutatakse orgaanilisi jäätmeid, näiteks kuivanud murujäätmeid, mahalangenud lehti, umbrohtu, köögiviljade jäätmeid, õlgi jmt. Võimalusel võib kasutada pool-laagerdunud komposti, laotades selle õhukese muru ja lehtede kihile.
Multšimine on pinnasele ja taimedele mitmeti kasulik. See hoiab soojust, niiskust ja säilitab pinnase struktuuri, kaitseb umbrohu eest, hoiab ära kooriku tekkimise, soodustab kasulike mullabakterite toitumist ning säilitab taimedele ühtlased kasvutingimused. Multšitud pinnas vajab vähem harimist, rohimist, kastmist ja väetamist ning saak on puhtam ja tervem.
Mõnikord võivad multši alla elama asuda mõned kahjulikud aiaelanikud. Et neid peletada, tuleb multšida peenraid nende taimedega, mida need kahjurid ei armasta. Näiteks teod ei tule mitte kunagi peenarde ligi, kui multši sees on musta leedripuu viljad ja sõnajalad, aga uruhiired ei talu sidruni lõhna, seetõttu võiks multšile lisada pisut sidrunheina, lõhnavate pelargooniumide või tüümiani jäätmeid.
Kastmine
Kuumadel päevadel tuleb aeda ilmtingimata kasta järgides reeglit, et parem on kasta harvem aga rohkem. Kui kultuure kastetakse iga päev natukene, märgub ainult pinnase ülemine kiht, aga taimed muutuvad tundlikumaks ja ei pea enam ilma kastmiseta hästi vastu. Kasta tuleks õhtul või varahommikul, suunates veejoa taime varrele. Noori taimi kastetakse nõrga ja hajutatud veejoaga. Kastmiseks võib kasutada ka avadega voolikut, asetades selle peenarde vahele. Teine võimalus on voolikut edasi tõsta peenarde vahel, kuni kogu aed saab kastetud.
