Lisaks niitmisele ja väetamisele on muru eest hoolitsemisel oluliseks ülesandeks ka kastmine. Kasvuperioodil kevadest sügiseni ei tohi murul tekkida veepuudust, kui soovite, et see oleks tugev, vastupidav ja roheline. Enamik murusorte on piisavalt vastupidavad põuale. Kui pinnas on liivane ja kivine, ei hoia see hästi niiskust ja põud avaldab murule kiiremini mõju. Raskel savisel pinnasel kasvav muru näeb põuaperioodil parem välja ja sellega on kastmisel vähem muret.
Samamoodi talub hästi ettevalmistatud ja rohke orgaaniliste ainete sisaldusega pinnas paremini põuda. Kui aga vihmavaba periood venib pikale, tuleb muru kindlasti kasta. Enne kastma asumist tuleb veenduda, et muru tõepoolest kannatab niiskusepuuduse käes. Astuge murule, rohulibled peaksid kohe püsti tagasi hüppama. Kui seda ei juhtu, siis tähendab see, et muru on vaja kasta. Kui te siiski ei ole kindel, kas muru on liiga kuiv või mitte, siis liigutage murukatte serva üles ja lükake terav pulk või metallvai maasse. Vai peab minema maasse kiiresti ja sujuvalt. Kui te selle välja tõmbate, peab see olema kuni 8 cm sügavuselt niiske. Kui see ei ole nii, siis on vaja muru kasta.
Millal kasta?
Suvel kõrvetava kuumusega kastetakse muru kõige jahedamal ajal – varahommikul või õhtul, kui muld on juba pisut jahtunud. Kuumal ajal kastmine võib muru kahjustada ja lisaks on siis veekulu aurustumise tõttu suurem. Jahedama ilmaga võib muru kasta ka päevasel ajal. Oleks muidugi hea, kui kastmiseks oleks olemas piisavalt valmisvarutud seisnud või vihmavett, kuid seda juhtub harva.
Kastmisel tuleb järgida reeglit: parem kasta harvem, aga ohtramalt. Sellisel juhul imbub vesi sügavamale pinnasesse, kust juured saavad seda järk-järgult tarbida vastavalt vajadusele.
Kui kasta iga päev natuke, suureneb muru haigustesse nakatumise oht. Samuti muutuvad juured väiksemaks ja hapramaks ning kui üks-kaks päeva jääb kastmine vahele, hakkab muru kiiresti hävima. Kõige kuumematel päevadel, kui temperatuur ületab 37 °C, või väga tuulistel päevadel võib murukatte temperatuuri alandada, piserdades sellele kergelt vett. Mõistagi ei asenda selline piserdamine täisväärtuslikku kastmist.
Kui palju vett on vaja?
Kui kasta umbes kaks korda nädalas, siis kulub ühele ruutmeetrile murule ligikaudu 10 l vett. Kui kasta aiavoolikust, st kui seisate mõne aja ühes kohas, suunates kerge veejoa murule. 10 l norm tähendab ka üht tavalist kastmisnõu täit vett ühele ruutmeetrile. Ideaaljuhul peab murukatte alune pinnas olema märg kuni 7-10 cm sügavuseni.
Kui on paigaldatud kastmissüsteem, tuleb kindlasti veenduda, et vesi jõuab kogu muruplatsile. Murutaimed, mis jäävad süsteemi raadiusest välja, võivad põua korral kiiresti hukkuda. Samamoodi on hoonete läheduses olev muru väga tundlik ja vajab samuti täiendavat kastmist.
Kallakutel kastmine
Kallakutel on kastmine keeruline, kuna vesi voolab enne ära, kui pinnas vajaliku niiskusetaseme saavutab. Vee kinnihoidmiseks ja vajaliku niiskuse saavutamiseks tuleb kõigepealt murupinda mõnda aega kasta ja seejärel kastmine umbes tunniks ajaks katkestada ning siis jätkata kastmist samas kohas. Seda protseduuri jätkatakse nii kaua, kuni saavutatakse kallaku pinnase optimaalne niiskustase.
Kastmissüsteem
Kastmissüsteemi valimisel tuleb esmalt põhjalikult uurida selle eeliseid ja puudusi. Maasse sisseehitatavad kastmissüsteemid peavad olema eeskujulikult projekteeritud ja paigaldatud ning lisaks sellele vajavad need regulaarset tehnilist hooldust. Kaasaskantavad kastmissüsteemid on kallimad, kuid need kestavad kauem ja neid on võimalik kohandada muru vajadustele. Paremini ja tõhusamalt töötavad kastmissüsteemid, mis niisutavad pinnast madalal tasemel, kuna see vähendab veekulu. Ükskõik millist kastmissüsteemi me kasutame, tingimata tuleb võimalikult tihti kasvuperioodil kontrollida, kas vihmutid on õigesti paigaldatud ja ega need ei ole ummistunud, kas filtrid on paigas.
