Tunneme suurt pettumust, kui meie sametroheline oaas muutub lihtsalt üheks kollaste laikudega kahvaturoheline pinnaks. Oleme usinalt kastnud, väetanud, niitnud, aga nüüd kisub miski viltu. Esmajärjekorras oletame, et see on tingitud haigusest.
Muruhaigused tekivad eelkõige toitainete vaegusest või veepuudusest. Sageli ilmnevad muru haigused halva läbilaskevõimega muldadel või liiga madala niitmiskõrgusega aladel. Enam-vähem korrapärased, enamasti ringi- või rõngakujulised laigud on tavaliselt seenhaiguste tagajärjeks.
Lumiseen
Meie kliimatingimustes on kõige levinumaks muruhaiguseks lumiseen. Sagedamini avastatakse see kevade alguses. Kõigepealt ilmuvad ringikujulised kuni 5 cm läbimõõduga kolded, mis võivad laieneda kuni 30 cm laiusteks. Lehed on alguses vesised, hiljem punakas-pruunid, niiske ilmaga moodustub nende ümber valge ring. Surnud lehtedel on näha pisikesi sültjaid, roosakaid või valgeid seeneniidistiku eoste klompe. Valge ringikujuline kirme on eriti märgatav niiskel hommikul, kui muru vaadata mõnest kõrgemast kohast, näiteks rõdult.
Enamasti ilmub hallitus rasketel, tihedatel muldadel. Halb õhuringlus pinnases suurendab lumiseene levimist, seepärast on väga tähtis muru vähemalt kaks korda aastas – kevadel ja sügisel – korralikult õhustada ja lisada murule kvartsliiva segu. Haigus võib levida ka siis, kui sügisene väetamine toimus liiga hilja. Sellepärast on lämmastikku sisaldavaid väetisi parem lisada hiljemalt septembris. Kui väetamine jääb hilissügisesse ja külmumata maa peale sajab lumi, on suure tõenäosusega kevadel oodata lumiseene nakkust.
Kui haigusetunnused on juba ilmsed ja kahjustatud ala ei ole suur, tuleb muru lehvikukujulise rehaga läbi riisuda ja liivatada kvartsliiva seguga.
Roostehaigused murul
Vahetevahel, küll harvemini kui lumiseen, ilmub murule rooste. Kõigepealt tekivad vartele ja lehtedele kollakasoranžid täpid, millest hiljem moodustuvad piklikud punakad roostepadjandid.
Tugeva kahjustuse korral kaotab murukate oma värvuse ja närbub. Kõige enam ohustab rooste varjus kasvavaid taimi. Rooste tekkimise põhjuseks võib olla ka muru toitainete vaegus, eelkõige lämmastikupuudus. Sellepärast tuleb muru pidevalt väetada spetsiaalse muruväetisega. Vältida tuleks liiga madalalt niitmist, tähtis roll on ka rohkel, kuid mitte sagedasel kastmisel.
